Perekonnatoimingud ja kohustus teavitada muudatustest

Perekonnasündmuste tõendite väljastamine saatkonnas

Perekonnasündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, nimemuutus) tõend väljastatakse inimesele, kelle kohta see on koostatud või tema esindajale. Saatkonnale Londonis tuleb tõendi saamiseks esitada avaldus (PDF) perekonnasündmuse tõendi väljastamiseks.

Tõendit on võimalik tellida posti teel, saates saatkonnale täidetud avalduse ning oma passi või ID-kaardi koopia.

Tõendi taotlemisel tuleb tasuda ka vastav riigilõiv (riigilõivude määrad). Seoses valuutakursi kõikumisega muutuvad riigilõivud (GBP) iga kuu. Avalduse kätte saamisel kinnitab saatkond Teile riigilõivu summa e-maili teel ja edastab saatkonna pangakonto andmed ülekande tegemiseks.

Tõendit on võimalik ka tellida e-rahvastikuregistri e-teenuses.

Abielu Ühendkuningriigis

Ühendkuningriigis abielu sõlmimiseks võtke palun ühendust abielu sõlmiva asutusega, et täpsustada nõutud dokumentide loetelu.

Eesti kodanikult võidakse nõuda abieluvõimetõendit. Abieluvõimetõendi tellimiseks tuleb täita järgnev ankeet (PDF).

Tõendit on Ühendkuningriigis registreeritud elukohaga Eesti kodanikel võimalik tellida saatkonnast posti teel, saates saatkonnale täidetud ankeedi, enda ning tulevase abikaasa passi või ID-kaardi koopia. Abieluvõimetõend kehtib kuus kuud.

Tõendi taotlemisel tuleb tasuda ka vastav riigilõiv (riigilõivude määrad). Seoses valuutakursi kõikumisega muutuvad riigilõivud (GBP) iga kuu. Avalduse kätte saamisel kinnitab saatkond Teile riigilõivu summa e-maili teel ja edastab saatkonna pangakonto andmed ülekande tegemiseks.

Juhul, kui abielu sõlmimiseks nõutakse ka Eestis registreeritud sünni- ja/või abielulahutuse kohta tõendit, siis saate nende sündmuste kohta inglisekeelsed tõendid tellida saatkonnast posti teel või e-rahvastikuregistri e-teenuses (vt. Perekonnasündmuste tõendite väljastamine saatkonnas).

Peale abiellumist tuleb abielu registreerida Eesti Rahvastikuregistris. Selleks tuleb saatkonnale esitada abielutunnistuse originaal (apostillitud) koos enda ja abikaasa isikut tõendava dokumendi koopiaga.

Ühendkuningriigi abielutunnistuse alusel on Teil õigus võtta oma abikaasa perekonnanimi kuni esimese isikut tõendava dokumendi taotlemiseni peale abielu. Abikaasa perekonnanime võtmiseks piisab, kui esitate isikut tõendava dokumendi taotlusega koos abielutunnistuse (apostillitud) ja abikaasa passi koopia ning vabas vormis avalduse. Muude või hilisemate muudatuste jaoks (nt perenimede liitmine, eesnime muutmine) on vaja taotleda eraldi nimemuutmist.

Soovides esitada seoses abiellumisega isikut tõendava dokumendi taotluse Eestis, tuleb Ühendkuningriigis väljastatud abielutunnistus samuti eelnevalt apostillida Ühendkuningriigi välisministeeriumis (Foreign and Commonwealth Office).

Teie passi/ID-kaarti ei võeta uute isikut tõendavate dokumentide menetlemise ajaks ära.

Abielu välismaalasega Eesti Vabariigis

Abielu sõlmimisel Eestis kohaldatakse Eesti õigust sõltumata abielluja kodakondsusest. Abielu sõlmimiseks tuleb abiellujatel esitada ühine kirjalik avaldus maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuses, notari või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida.

Kaasa on vaja võtta isikut tõendavad dokumendid ja sünnitunnistused, kus on kajastatud vanemate andmed, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad. Kui olete olnud varem abielus, peate esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (nt. abielulahutuse dokument), kui andmed rahvastikuregistris puuduvad.

Kui abielluja ei ole Euroopa Liidu kodanik, siis tuleb esitada Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument. Välisriigi kodanik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu, peab esitama elukohariigi pädeva asutuse tõendi selle kohta, et isikul puuduvad tema elukohariigi õiguse järgi abielu sõlmimist takistavad asjaolud (abieluvõimetõend). Tõend kaotab kehtivuse, kui abielu ei sõlmita tõendi väljastamisest arvates seitsme kuu jooksul. Kui tõendis on märgitud lühem kehtivusaeg, lähtutakse sellest. Tõend peab abielu sõlmimise ajal kehtima. Ühendkuningriigis välja antud dokumendid tuleb kinnitada apostille`ga.

Briti kodanikud saavad oma sünnitunnistuse ja abieluvõimetõendi taotleda Ühendkuningriigis oma kohalikus registribüroos (local register office).

Kui Eesti kodaniku elukoht on registreeritud välisriigis, peab ka tema esitama abieluvõimetõendi. Ühendkuningriigi ametiasutused aga ei väljasta abieluvõimetõendeid välisriigi kodanikele. Eesti kodanik annab sellisel juhul abielu sõlmimise menetluse käigus kirjaliku kinnituse selle kohta, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad. Kinnitus asendab abieluvõimetõendit.

Eestis abiellumiseks saab Teid dokumentidele seatud nõuete osas täiendavalt nõustada maakonnakeskuse kohalik omavalitsus, notar või vaimulik, kus Te plaanite abielu sõlmida.

Tallinna Perekonnaseisuametis nõutud dokumentide loeteluga saate tutvuda nende kodulehel.

Abielu lahutamine

Abielu lahutamine Eestis

Abielu saab lahutada Eestis maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või notari juures abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Mõlema abikaasa elukoht peab olema Eestis (registreeritud rahvastikuregistris). Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle, siis perekonnaseisuasutus abielu ei lahuta, vaid seda teeb kohus.

Abielu lõpeb abielu lahutamise korral päeval, millal koostatakse abielulahutuse kanne.

Kuidas abielu lahutamise protsess perekonnaseisuametis toimub?

Lahutada soovivad abikaasad peavad minema üheaegselt perekonnaseisuametisse, kaasas isikut tõendavad dokumendid, ja täitma abielu lahutamise ühise avalduse. Abielu sõlmimist tõendavat dokumenti ei nõuta, kui abielu on registreeritud Eestis. Perekonnaseisuametnik määrab abielu lahutamise aja.

Abielu lahutamise päeval esitatakse lahutajatele allkirjastamiseks lahutuskande eeltäidetud blankett, koostatakse abielulahutuse kanne ja väljastatakse abielulahutuse tõendid.

Kui abikaasadel ei ole mõjuval põhjusel võimalik määratud päeval perekonnaseisuasutusse ilmuda, teatavad nad sellest perekonnaseisuasutusele, kes määrab abielulahutuseks uue tähtpäeva.

Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle

Abielu lahutab kohus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama (puudub teise abikaasa nõusolek või ei ole elukoht Eestis). Lahutamise kohta Eesti kohtus saab infot Harju Maakohtust, aadressil Tallinn, Lubja 4, info: [email protected] või tel 620 0100.

Millised dokumendid on vaja esitada lahutamiseks perekonnaseisuasutuses?

Isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart), abielu sõlmimist tõendav dokument, kui abielu ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse, ja maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

Ühendkuningriigis välja antud abielutunnistus tuleb kinnitada apostilliga.

Kas kohal peavad olema kindlasti mõlemad abikaasad?

Jah. Mõlema abikaasa kohalolek on vajalik kahel korral: avalduse esitamisel ja abielulahutuse kande koostamisel. Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuametisse ilmuda, võib ta esitada Eesti notari poolt tõestatud eraldi avalduse ja teistkordselt, lahutuse allkirjastamiseks ikkagi kohale tulema. Kui ka siis ei ole mõjuval põhjusel võimalik kohale ilmuda, võimaldab seadus esitada Eesti notari poolt tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks ilma abikaasa kohalolekuta.

Kui kiiresti on võimalik lahutada?

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel avalduse esitamisest. Neid tähtaegu lühendada või pikendada ei ole võimalik.

Nimi peale lahutust?

Abiellumisel oma perekonnanime muutnud abikaasa soovile vastavalt jäetakse temale abiellumisel võetud perekonnanimi või antakse tagasi abielueelne perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Abielulahutus välisriigis

Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva. Tavaliselt väljastavad välisriigi kohtud otsuse tegemisel minimaalsete andmetega kohtuotsuse väljavõtteid, mis on mõeldud riigisiseseks kasutamiseks ja ei sisalda kõiki eelnõutuid andmeid. Seetõttu tuleb kohtult paluda väljavõtet, mis sisaldab eeltoodud olulisi andmeid.

Ühendkuningriigis välja antud abielu lahutamise dokument peab olema apostilliga kinnitatud.

Infot abielu lahutamise kohta Ühendkuningriigis saab siit.

Nimemuutus

Abielutunnistuse alusel

Ühendkuningriigi abielutunnistuse alusel on Teil õigus võtta oma abikaasa perenimi kuni esimese isikut tõendava dokumendi taotlemiseni peale abielu või jätta alles enda praegune perenimi. Abikaasa perenime võtmiseks piisab, kui esitate saatkonnale isikut tõendava dokumendi taotlusega koos abielutunnistuse (apostillitud) ja abikaasa passi koopia ning vabas vormis avalduse. Muude või hilisemate muudatuste jaoks on vaja taotleda eraldi nimemuutmist (nt perenimede liitmine, eesnime muutmine).

Nimemuutmine Ühendkuningriigis

Elades Ühendkuningriigis on kõige kiirem ja lihtsam vormistada nimemuutus “deed poll” dokumendiga.

Enim kasutatav on UK Deed Poll Service. Deed poll dokumendi peab kinnitama solicitor või notary public, ja dokument peab olema apostillitud.

Nimemuutmine Eestis

Juhul kui elate püsivalt välisriigis ning avalduse isiklik esitamine või digiallkirjastatult esitamine Eesti perekonnaseisuasutusele ei ole võimalik, saate toimingu teha saatkonna vahendusel.
Selleks tuleb isiklikult tulla saatkonda, et konsul saaks kinnitada Teie allkirja õigsust vormikohasel avaldusel. Saatkonda tulemiseks broneerige palun aeg siin või saatke kiri e-aadressile [email protected].

Nimemuutmise otsust on võimalik saata Eestist saatkonda väljastamiseks eestikeelse väljavõttena, mida saab kasutada nimemuutmise tõendina.

Pärast nimemuutmise vormistamist Eestis saate vajaduse korral saatkonnast posti teel taotleda nimemuutmise kohta rahvastikuregistri ingliskeelse väljavõtte.

Elukoha registreerimine

Elukoha andmete korrastamine rahvastikuregistris on kohustuslik. Rahvastikuregistri seaduse kohaselt teatab isik välisriiki elama asumisel ühe kuu jooksul oma viimase Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele andmed oma välisriigi elukoha kohta.

Ühendkuningriigis püsivalt elav Eesti kodanik saab taotluse (taotlusankeet SIIN) esitada:

  • kasutades e-rahvastikuregistri e-teenust (portaali sisenemine on võimalik ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID vahendusel);
  • posti teel saatkonda: 44 Queen’s Gate Terrace, London, SW7 5PJ. Taotlusele tuleb lisada isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia;
  • digiallkirjastatult e-posti teel aadressile C[email protected];
  • saatkonda kohale tulles mõne muu teenuse saamiseks. Palun broneerige aeg siin või saatke kiri e-aadressile [email protected].

Kui saatkonnale esitatavas elukoha registreerimise avalduses on andmed alaealiste laste kohta, siis alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema nõusolek. Selleks tuleb ka teisel vanemal elukoha registreerimise avaldus kinnitada allkirjaga või lisada eraldi allkirjastatud nõusolek (kirjutatud vabas vormis), samuti lisada enda isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia.

Muudatused perekonnasündmustes ja nende kandmine Eesti rahvastikuregistrisse

Kui olete Ühendkuningriigis abiellunud, abielu lahutanud, nime muutnud või kui laps on siin sündinud, siis on vaja need sündmused kanda Eesti rahvastikuregistrisse. Toiming on tasuta, saatkonda on vaja saata postiga järgmised dokumendid:

Sünd:

  • sünnitunnistuse originaal (lapsevanemate nimedega versioon) – dokument peab olema apostillitud;
  • koopiad vanemate passidest või ID-kaartidest.

Abielu:

  • abielutunnistuse originaal (apostillitud);
  • koopiad abikaasade passidest või ID-kaartidest.

Abielulahutus:

  • abielulahutust kinnitav originaaldokument (apostillitud);
  • koopiad abikaasade passidest või ID-kaartidest.

Nimemuutus:

  • nimemuutmise originaaldokument, kinnitaja solicitor või notary public (nt. Deed Poll) (apostillitud);
  • koopia passist või ID-kaardist.

Andmete kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse palume nimetatud dokumendid saata posti teel aadressile:

  • Estonian Embassy in London
    44 Queen’s Gate Terrace,
    London, SW7 5PJ

Originaaldokumendid tagastatakse samuti posti teel.

Küsimuste korral palun võtta meiega ühendust telefonil 0207 838 5388 või e-maili teel: [email protected].

Lapse hooldusõigus

Eestis on sisse toodud lapse hooldusõiguse mõiste. Selle puhul on tegemist eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahoolduseks. Lapse isikuhooldus tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ja tema füüsiline ning psüühiline areng. Siia kuulub ka vanemate õigus kindlaks määrata, missuguste isikutega võib laps suhelda ja kus viibida. Varahooldus tähendab vanemate kohustust valitseda lapsele kuuluvat vara lapse huvides ja teda ka varalistes küsimustes esindada. Vajaduse korral võib kohus piirata vanemate ühte või teist lapse suhtes teostatavat hooldusõigust.

Kellel on üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Abielus olevad vanemad saavad sünni registreerimisel automaatselt ühise hooldusõiguse. Kui tegemist on vabaabielulise vms kooseluga, peavad lapse vanemad otsustama, kas hooldusõigus jääb mõlemale või ainult emale või isale. Üksikema puhul jääb hooldusõigus ainult emale. Kui alguses registreerib ema lapse sünni üksikemana, aga hiljem tehakse põlvnemine ehk isast omaksvõtt, siis selle toimingu käigus on võimalik otsustada, kellele hooldusõigus jääb – kas edaspidigi üksi emale või saavad ema ja isa ühise hooldusõiguse. Kõikidel ülejäänud juhtudel otsustatakse hooldusõigus kohtus (näiteks kui lapse elu korraldamiseks on otstarbekam, et hooldusõigus oleks ühel vanemal (teine vanem on näiteks välismaal), siis saab seda muuta kohtus). Kui hooldusõigusest soovitakse hiljem loobuda, tuleb samuti pöörduda kohtusse.

Kõigile lastevanematele, kelle laps oli kantud Eesti rahvastikuregistrisse enne 1. juulit 2010, on määratud ühine hooldusõigus.

Mida tähendab vanema hooldusõigus praktikas?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis on vajalik mõlema vanema nõusolek tähtsamate otsuste tegemisel lapse elus, näiteks millisesse kooli laps panna. Samuti on vajalik mõlema vanema nõusolek lapsele passi taotlemisel. Kui üks vanem läheb lapsega reisima, peab sellest ka teine vanem teadlik olema ning oma nõusoleku selleks andma.

Kui ainult ühel vanemal on hooldusõigus, siis vastutab tema üksi lapse elus oluliste otsuste tegemise eest.

Miks on hooldusõiguse määramine oluline?

Hooldusõiguse küsimuses on esikohal eelkõige lapse huvid. Nüüdsest on selgemalt määratletud vanemate õigused ja kohustused. Lapse tegelikul kasvatajal (hooldusõigust omaval vanemal) on suuremad õigused lapse elus tähtsate otsuste tegemisel.

Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse juhtudel, kui laps ja/või vanemad ei ela Eestis?

Üldjuhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus laps elab. Kui Ühendkuningriigis elavatel Eesti kodanikest lapsevanematel tekivad hooldusõiguse küsimuses vaidlused, tuleb need lahendada siinse riigi kohtus.

Infot hooldusõiguse küsimuste kohta Ühendkuningriigis leiate siit: