Perekonnatoimingud ja kohustus teavitada muudatustest

Perekonnasündmuste tõendite väljastamine saatkonnas

Perekonnasündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, nimemuutus) tõend antakse inimesele, kelle kohta see on koostatud või tema esindajale. Saatkonnale Londonis tuleb tõendi saamiseks esitada avaldus (PDF) (pdf) perekonnasündmuse tõendi väljastamiseks.

Tõendit on võimalik tellida posti teel, saates saatkonnale täidetud avaldus, oma passi või ID-kaardi koopia ning riigilõiv Postal Order’iga (postkontorist ostetav tšekk; pay to: Estonian Embassy). Riigilõivu summa leiab siit: Riigilõivud saatkonnas taotlemisel

Abielu Ühendkuningriigis

Ühendkuningriigis abielu sõlmimiseks võtke palun ühendust abielu sõlmiva asutusega, et täpsustada nõutud dokumentide loetelu: https://www.gov.uk/marriages-civil-partnerships/overview.

Eesti kodanikult võidakse nõuda abieluvõimetõendit. Abieluvõimetõendi tellimiseks tuleb täita järgnev ankeet (PDF).

Tõendit on Ühendkuningriigis registreeritud elukohaga Eesti kodanikel võimalik tellida saatkonnast posti teel, saates saatkonnale täidetud ankeedi, enda ning tulevase abikaasa passi või ID-kaardi koopia ning riigilõiv Postal Order’iga (postkontorist ostetav tšekk; pay to: Estonian Embassy). Abieluvõimetõend kehtib kuus kuud.

Juhul, kui abielu sõlmimiseks nõutakse ka Eestis registreeritud sünni- ja/või abielulahutuse tõendit, siis saate nende dokumentide ingliskeelsed väljatrükid tellida saatkonnast posti teel (vt. Perekonnasündmuste tõendite väljastamine saatkonnas).

Selleks, et saatkond saaks Ühendkuningriigis sõlmitud abielu andmed kanda Eesti Rahvastikuregistrisse, tuleb saatkonnale esitada abielutunnistuse originaal koos enda ja abikaasa isikut tõendava dokumendi koopiaga.

Ühendkuningriigi abielutunnistuse alusel on Teil õigus võtta oma abikaasa perenimi ühe aasta jooksul pärast abielu või jätta alles enda praegune perenimi. Abikaasa perenime võtmiseks piisab, kui esitate passitaotlusega koos oma abielutunnistuse ja abikaasa passi koopia ning vabas vormis avalduse. Muude või hilisemate muudatuste jaoks (nt perenimede liitmine, eesnime muutmine) on vaja taotleda eraldi nimemuutmist.

Soovides esitada abielutunnistus ja passi/ID-kaardi taotlus Eestis, tuleb Ühendkuningriigis väljastatud abielutunnistus eelnevalt legaliseerida Ühendkuningriigi välisministeeriumis (Foreign and Commonwealth Office) https://www.gov.uk/get-document-legalised.

Teie passi/ID-kaarti ei võeta uute isikut tõendavate dokumentide menetlemise ajaks ära.

Abielu välismaalasega Eesti Vabariigis

Abielu sõlmimisel Eestis kohaldatakse Eesti õigust sõltumata abielluja kodakondsusest või elukohariigist. Abielu sõlmimiseks tuleb abiellujatel esitada ühine kirjalik avaldus perekonnaseisuasutuses, notari või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida.

Kaasa on vaja võtta isikut tõendavad dokumendid ja sünnitunnistused, kui sünd ei ole registreeritud Eestis. Kui olete olnud varem abielus, peate esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (nt abielulahutuse dokument). Välisriigi kodanik, kellel ei ole Eestis elamisluba, ei või Eestis abielu sõlmida enne, kui on esitanud asjaomase riigi pädeva asutuse tõendi selle kohta, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi (abieluvõimetõend). Tõend kaotab kehtivuse, kui abielu ei sõlmita tõendi väljastamisest arvates kuue kuu jooksul. Kui tõendis on märgitud lühem kehtivusaeg, lähtutakse sellest. Tõend peab kehtima nii abiellumisavalduse esitamise, kui ka abielu sõlmimise ajal. Välisriigis välja antud dokumendid tuleb kas legaliseerida või kinnitada apostille`ga.

Briti kodanikud saavad oma sünnitunnistuse ja abieluvõimetõendi taotleda Ühendkuningriigis oma kohalikus registribüroos (local register office). Ühendkuningriigis väljastatud dokumendid tuleb enne Eestis kasutamist legaliseerida Ühendkuningriigi välisministeeriumis (Foreign and Commonwealth Office).

Kui Eesti kodaniku elukoht on registreeritud välisriigis, peab ka tema esitama abieluvõimetõendi. Ühendkuningriigi ametiasutused aga ei väljasta abieluvõimetõendeid välisriigi kodanikele. Eesti kodanik annab sellisel juhul abielu sõlmimise menetluse käigus kirjaliku kinnituse selle kohta, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad. Kinnitus asendab abieluvõimetõendit.

Eestis abiellumiseks saab Teid dokumentidele seatud nõuete osas täiendavalt nõustada notar, vaimulik või perekonnaseisuamet, kus Te plaanite abielu sõlmida.

Tallinna Perekonnaseisuametis nõutud dokumentide loeteluga saate tutvuda nende kodulehel: http://www.tallinn.ee/Teenus-Abielu-registreerimine

Pärast abielu registreerimist Eestis, on Teil võimalik saatkonnast tellida oma abielutunnistuse ingliskeelne väljavõte, mida saate Ühendkuningriigis ilma täiendava apostille’ta kasutada.

Abielu lahutamine

Abielu lahutamine Eestis

Abielu saab lahutada Eesti perekonnaseisuasutuses abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis (registreeritud rahvastikuregistris) ning kui ei ole lastesse, ühisvara jagamisse või elatise väljamõistmisse puutuvaid vaidlusi.

Abielu lõpeb perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral päeval, millal tehakse abielulahutamise kanne.

Kuidas abielu lahutamise protsess perekonnaseisuametis toimub?

Lahutada soovivad abikaasad peavad minema perekonnaseisuametisse ja täitma abielu lahutamise ühise avalduse. Perekonnaseisuametnik määrab avalduse vastuvõtmisel kindlaks abielulahutuspäeva. Abielu lahutatakse mõlema abikaasa kohalolekul.

Abielu lahutamise päeval esitatakse lahutajatele allkirjastamiseks lahutuskande eeltäidetud blankett, koostatakse abielulahutuse kanne ja väljastatakse abielulahutuse tõendid.

Kui abikaasadel ei ole mõjuval põhjusel võimalik määratud päeval perekonnaseisuasutusse ilmuda, teatavad nad sellest perekonnaseisuasutusele, kes määrab abielulahutuseks uue tähtpäeva.

Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle

Abielu lahutab kohus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

Millised dokumendid on vaja esitada?

Isikut tõendav dokument (pass, ID kaart), abielu sõlmimist tõendav dokument ja maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

Välismaal väljaantud abielutunnistus on vajalik legaliseerida või kinnitada Apostille’iga. Täpsemalt vaata siit.

Kas kohal peavad olema kindlasti mõlemad abikaasad?

Jah. Mõlema abikaasa kohalolek on vajalik kahel korral: avalduse esitamisel ja abielulahutuse kande koostamisel. Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuametisse ilmuda, võib ta esitada Eesti notari poolt tõestatud eraldi avalduse ja teistkordselt, lahutuse allkirjastamiseks ikkagi kohale tulema. Kui ka siis ei ole mõjuval põhjusel võimalik kohale ilmuda, võimaldab seadus esitada Eesti notari poolt tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks ilma abikaasa kohalolekuta.

Kui kiiresti on võimalik lahutada?

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel avalduse esitamisest. Neid tähtaegu lühendada või pikendada ei ole võimalik.

Nimi peale lahutust?

Abiellumisel oma perekonnanime muutnud abikaasa soovile vastavalt jäetakse temale abiellumisel võetud perekonnanimi või antakse tagasi abielueelne perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Abielulahutus välisriigis

Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva. Tavaliselt väljastavad välisriigi kohtud otsuse tegemisel minimaalsete andmetega kohtuotsuse väljavõtteid, mis on mõeldud riigisiseseks kasutamiseks ja ei sisalda kõiki eelnõutuid andmeid. Seetõttu tuleb kohtult paluda väljavõtet, mis sisaldab eeltoodud olulisi andmeid.

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud peale 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa). Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja selle kohta, et kohtuotsus on jõustunud.

ELi liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema varustatud apostille’ga, muu riigi kui EL-i liikmesriigi peab olema peab olema varustatud apostille’ga või legaliseeritud.

Infot abielu lahutamise kohta Ühendkuningriigis saab siit: https://www.gov.uk/divorce.

Nimemuutus

Abielutunnistuse alusel

Ühendkuningriigi abielutunnistuse alusel on Teil õigus võtta oma abikaasa perenimi 1 aasta jooksul peale abielu või jätta alles enda praegune perenimi. Abikaasa perenime võtmiseks piisab, kui esitate saatkonnale passitaotlusega koos oma abielutunnistuse ja abikaasa passi koopia ning vabas vormis avalduse. Muude või hilisemate muudatuste jaoks on vaja taotleda eraldi nimemuutmist (nt perenimede liitmine, eesnime muutmine).

Nimemuutmine Ühendkuningriigis

Elades Ühendkuningriigis on kõige kiirem ja lihtsam vormistada nimemuutus “deed poll” dokumendiga: https://www.gov.uk/change-name-deed-poll.

Enim kasutatav on UK Deed Poll Service: http://www.deedpoll.org.uk/.

Deed poll dokumendi peab kinnitama solicitor või notary public ning lisaks tuleb see legaliseerida Ühendkuningriigi välisministeeriumis (Foreign and Commonwealth Office): https://www.gov.uk/get-document-legalised.

Legaliseeritud deed poll dokumendi alusel saate esitada uue nimega passi/ID-kaardi taotluse.

Nimemuutmine Eestis

Juhul kui elate püsivalt välisriigis ja avalduse isiklik esitamine Eesti perekonnaseisuasutusele ei ole võimalik, saate toimingu teha saatkonna vahendusel.
Selleks tuleb isiklikult tulla saatkonda, et konsul saaks kinnitada Teie allkirja õigsust vormikohasel avaldusel ning seejärel tellida dokumendi edastamise teenus (dokumendi edastamisel tuleb tasuda riigilõiv).Saatkond edastab kinnitatud allkirjaga avalduse ja lisadokumendid perekonnaseisuasutusele Eestis.
Nimemuutmise kohta tehtud otsus saadetakse saatkonda eestikeelse väljavõttena, mida saab kasutada nimemuutmise tõendina.

Pärast nimemuutmise vormistamist Eestis saate vajaduse korral saatkonnast posti teel taotleda nimemuutmise kohta ingliskeelse väljavõtte.

Elukoha registreerimine

Elukoha andmete korrastamine rahvastikuregistris on kohustuslik. Rahvastikuregistriseadus näeb ette, et kui Eesti kodanik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab ta uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Originaaldokumendid Suurbritannias registreeritud sünni, surma, abielu, abielulahutuse, nimemuutuse ja lapse suhtes tehtud hooldusõiguse või selle muutmise kohta on võimalik esitada Eesti saatkonnale Londonis, kus need andmed kantakse Eesti rahvastikuregistrisse.

Ühendkuningriigis elav Eesti kodanik saab taotluse  esitada:

  • isiklikult saatkonnas vastuvõtuaegadel: teisipäeval 13.00 – 16.00 ja reedel 10.00 – 13.00,. Kaasa tuleb võtta Eesti pass või ID-kaart.
  • posti teel: 44 Queen’s Gate Terrace, London, SW7 5PJ. Taotlusele tuleb lisada isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia;
  • e-posti teel aadressile Consul.London@mfa.ee. Taotlusele tuleb lisada isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia;
  • riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenust kasutades (vajalik sisse logida ID-kaardi või mobiil-IDga)

Muudatused perekonnasündmustes ja nende kandmine Eesti rahvastikuregistrisse

 

Kui oled hiljuti abiellunud või sul on laps sündinud või oled oma nime muutnud, on vaja see sündmus kanda Eesti rahvastikuregistrisse. Seda on lihtne teha saatkonna kaudu Londonis. Toiming on tasuta, saatkonda on vaja tuua või saata postiga järgmised dokumendid:

Sünd

  • Sünnitunnistuse originaal (lapsevanemate nimedega versioon)
  • Koopiad vanemate passidest või ID-kaartidest

Abielu

  • Abielutunnistuse originaal
  • Koopiad abikaasade passidest või ID-kaartidest

Nimemuutus

  • Nimemuutmise dokument (näiteks legaliseeritud Deed Poll)
  • Koopia passist või ID-kaardist

Andmete kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse palume nimetatud dokumendid:

  • saata posti teel aadressile 
    44 Queen’s Gate Terrace,
    London, SW7 5PJ
  • või tuua saatkonda vastuvõtuaegadel 
    E,K,R 10.00-13.00
    T,N 13.00-16.00

Originaaldokumendid tagastame nende omanikele.

Küsimuste korral palun võtta meiega ühendust telefonil 0207 838 5388 või e-maili teel: Consul.London@mfa.ee.

Lapse hooldusõigus

Nüüdsest on ka Eestis sisse toodud lapse hooldusõiguse mõiste. Selle puhul on tegemist eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahoolduseks. Lapse isikuhooldus tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ja tema füüsiline ning psüühiline areng. Siia kuulub ka vanemate õigus kindlaks määrata, missuguste isikutega võib laps suhelda ja kus viibida. Varahooldus tähendab vanemate kohustust valitseda lapsele kuuluvat vara lapse huvides ja teda ka varalistes küsimustes esindada. Vajaduse korral võib kohus piirata vanemate ühte või teist lapse suhtes teostatavat hooldusõigust.

Kellel on üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Abielus olevad vanemad saavad sünni registreerimisel automaatselt ühise hooldusõiguse. Kui tegemist on vabaabielulise vms kooseluga, peavad lapse vanemad otsustama, kas hooldusõigus jääb mõlemale või ainult emale või isale. Üksikema puhul jääb hooldusõigus ainult emale. Kui alguses registreerib ema lapse sünni üksikemana, aga hiljem tehakse põlvnemine ehk isast omaksvõtt, siis selle toimingu käigus on võimalik otsustada, kellele hooldusõigus jääb – kas edaspidigi üksi emale või saavad ema ja isa ühise hooldusõiguse. Kõikidel ülejäänud juhtudel otsustatakse hooldusõigus kohtus (näiteks kui lapse elu korraldamiseks on otstarbekam, et hooldusõigus oleks ühel vanemal (teine vanem on näiteks välismaal), siis saab seda muuta kohtus). Kui hooldusõigusest soovitakse hiljem loobuda, tuleb samuti pöörduda kohtusse.

Kõigile lastevanematele, kelle laps oli kantud Eesti rahvastikuregistrisse enne 1. juulit 2010, on määratud ühine hooldusõigus.

Mida tähendab vanema hooldusõigus praktikas?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis on vajalik mõlema vanema nõusolek tähtsamate otsuste tegemisel lapse elus, näiteks millisesse kooli laps panna. Samuti on vajalik mõlema vanema nõusolek lapsele passi taotlemisel. Kui üks vanem läheb lapsega reisima, peab sellest ka teine vanem teadlik olema ning oma nõusoleku selleks andma.

Kui ainult ühel vanemal on hooldusõigus, siis vastutab tema üksi lapse elus oluliste otsuste tegemise eest.

Miks on hooldusõiguse määramine oluline?

Hooldusõiguse küsimuses on esikohal eelkõige lapse huvid. Nüüdsest on selgemalt määratletud vanemate õigused ja kohustused. Lapse tegelikul kasvatajal (hooldusõigust omaval vanemal) on suuremad õigused lapse elus tähtsate otsuste tegemisel.

Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse juhtudel, kui laps ja/või vanemad ei ela Eestis?

Üldjuhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus laps elab. Kui Ühendkuningriigis elavatel Eesti kodanikest lapsevanematel tekivad hooldusõiguse küsimuses vaidlused, tuleb need lahendada siinse riigi kohtus.

Infot hooldusõiguse küsimuste kohta Ühendkuningriigis leiate siit: