Täna, 6. mail viibis Eesti välisminister Eva-Maria Liimets visiidil Ukrainas koos Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega, et avaldada Ukraina rahvale ja riigile Baltimaade vankumatut toetust. Välisministrid kohtusid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, parlamendi esimehe Ruslan Stefantšukiga, asepeaminister Olga Stefanišõnaga ja välisminister Dmõtro Kulebaga. Samuti külastasid välisministrid hukkunud sõdurite mälestusseina ja Irpinit, kus pärast vabastamist paljastusid Venemaa sõjakoledused.
„Eesti ja terve läänemaailma jaoks on oluline aidata Ukrainal taastada oma suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus ning pakkuda abi sõjas kannatanutele. Seepärast jätkab Eesti igakülgset Ukraina toetamist, sealhulgas vältimatu abi andmisega, mis võimaldab ukrainlastel sõjakahjudega tegeleda ja hakata võidu ootuses riiki taas üles ehitama,“ rõhutas välisminister pärast kohtumist. „Ukraina president tegi üleskutse leida abistamiseks niinimetatud sihtoblastid või -omavalitsused. Eesti on sellest tulenevalt otsustanud vastata Žõtomõri oblasti palvele keskenduda sõjajärgses ülesehitustöös arengu- ja humanitaarabi andmisel just sellele piirkonnale,“ täpsustas minister.
Välisminister Liimets selgitas, et seni on välisministeerium andnud 1,9 miljoni euro eest humanitaarabi. Menetluses olevas lisaeelarves on Ukraina toetuseks ette nähtud kolm miljonit eurot. Sellest on kaks miljonit mõeldud meditsiiniliseks ja psühholoogiliseks abiks. „Me näeme neid koletuid kuritegusid, mida Venemaa Ukrainas tsiviilisikute vastu korda saadab. Sealhulgas piinavat vägivalda naiste ja laste vastu. Seepärast on oluline tegelda naiste- ja lastevastase vägivalla tagajärgede leevendamisega ning kodu või kooli kaotanud ukrainlastele peavarju ja muu vajaliku ehitamisega. Taotletud lisaeelarvest ligikaudu 600 000 eurot kulub Ukraina abipalvetest lähtuvalt esmasteks päästetöödeks, näiteks demineerimisele, varingupäästele ja meditsiinirühmadele, ning 400 000 eurot on ette nähtud kiireloomuliseks humanitaarabiks toiduabi ja elatisvõimaluste, tervishoiu, peavarjutarvete ja nende transpordi kuludeks,“ ütles Liimets.
Irpin on üks paljudest asulatest, kus pärast vabastamist said ilmsiks tsiviilelanikke vastu toime pandud vägistamised, piinamised ja hukkamised. Selle tegevuse dokumenteerimine on oluline, et süüdlased saaksid oma tegude eest karistused ning hukkunud inimeste lähedaste ja kõigi kannatanute jaoks saaks õiglus jalule seatud. Eesti on nende kuritegude uurimismeeskonda esitanud oma kandidaadid, et toetada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust.
Välisminister toonitas, et Ukraina reformidega käsikäes käiv ülesehitamine viib Ukraina lähemale Euroopa Liidu ja NATO liikmesusele. „Eesti aitab uudsete lahendustega kaasa ka Ukraina digi- ja rohepöördele. Meie eesmärk on teha võimalikult palju koostööd teiste Ukrainat toetavate riikidega, et oma innovatsiooniabi võimendada. NATO liikmena toetab Eesti kindlameelselt NATO avatud uste poliitikat,“ ütles välisminister Liimets.
Fotod visiidilt: https://flic.kr/s/aHBqjzNzUu
Allikas: Välisministeerium