Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 10. veebruaril Tallinnas Ühendkuningriigi asevälisministri Lord Ahmadiga, kes osales Tallinnas rahvusvahelisel meediavabaduse konverentsil. Lisaks inimõiguste ja meediavabaduse küsimustele oli kohtumise peateemaks Euroopa julgeolekuolukord, mida Venemaa vägede koondumine Ukraina piirialadel ning Valgevenes on oluliselt halvendanud.
Ministrid rõhutasid kohtumisel, et kõige olulisem vastukaal tekkinud pingetele on meie igakülgne abi Ukraina inimestele ja riigile. „Esiteks on väga oluline näidata ukrainlastele üleüldist poliitilist toetust, nii kahepoolsetes suhetes kui rahvusvaheliselt. Teiseks vajab Ukraina majanduslikku tuge, et nende ühiskondlik areng jätkuks ning vajalikud reformid saaksid olla edukad. Kolmandaks peame aitama kaasa nende kaitsevõime kindlustamisele, mis toimib samaaegselt ka heidutusena. Samal ajal peab Venemaa loobuma sõjalise jõuga ähvardamisest ja astuma konkreetseid samme pingete leevendamiseks,“ ütles välisminister Liimets.
Välisminister Eva-Maria Liimets tänas Ühendkuningriiki panuse eest NATO idatiiva heidutus- ning kaitsehoiaku tugevdamisse. „Peame väga oluliseks tänast Ühendkuningriigi peaministri teadet sellest, et Tapal asuva NATO lahingugrupi suurust kahekordistatakse. Ühendkuningriik on juba 2017. aastast olnud Eestis Tapal asuva NATO lahingugrupi raamriik ning osalenud korduvalt Balti õhuturbemissioonil Ämaris. See koostöö on olnud mõlemale riigile väga oluline ning Eesti hindab Ühendkuningriigi panust meie ühisesse julgeolekusse kõrgelt.“
Liimets tunnustas Ühendkuningriigi aseministrit ka hea koostöö eest Meediavabaduse koalitsioonis. „Vaba ja toimiva meediata on valeinfo leviku vastu võimatu võidelda. Oleme uhked oma riikide meediavabaduse olukorra üle, sest nii Eesti kui Ühendkuningriik on rahvusvaheliste indeksite järgi ühed vabama meediaga riigid maailmas. Seetõttu on meil ühine vastutus pingutada sõna- ja meediavabaduse eest terves maailmas, et näeksime surve ja hoiatavate näidete asemel olukorra paranemist.“
Ministrid rääkisid veel heast koostööst ÜRO Julgeolekunõukogus aastatel 2020-21, tuues esile vajadust jätkata koostööd Eesti jaoks väga südamelähedasel küberjulgeoleku teemal, et küberjulgeolek oleks lahutamatu osaks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku aruteludes.
Ministrid kõnelesid ka Valgevene hübriidrünnakust Euroopa Liidu piiridele ning kehtestatud sanktsioonidest, samuti murest inimõiguste ja poliitvangide olukorra pärast Valgevenes ning nende teemade jätkuvast tõstatamisest OSCE-s ja Euroopa Nõukogus.
Allikas: Välisministeerium