Mida on vaja teada seoses EL-UK suhetega Brexiti järgselt: õppimine, töötamine ÜK-s, reisimine, kauba tellimine jne. 

Loe lähemalt.

Ühendkuningriigi sõjaline panus Eestis suureneb

Täna, 8. novembril 2022 allkirjastasid Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace Londonis kokkuleppe, mis paneb paika Eesti ja Ühendkuningriigi tegevused eelseisva aasta jooksul NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimiseks.

„Saime kokkuleppele, et järgmisel aastal suureneb brittide panus Eesti julgeolekusse tuntavalt. Jaanuaris saabuvad Eestisse Chinook transpordikopterid, märtsis lisanduvad Apache’i ründekopterid, aprillis tulevad hävituslennukid Typhoon ja mais tuleb Kevadtormile täiendav lahingugrupp. Aasta jooksul panustatakse ka Läänemere turvalisuse tõstmisesse ning läbi terve aasta hoiab Ühendkuningriik kõrges valmiduses Eestisse saatmiseks brigaadisuurust üksust, mis planeeritakse Eesti diviisi koosseisu ja on valmis vajadusel koheselt Eesti kaitsmiseks appi tulema. Samuti jäävad Eestisse 2022. aasta suvel liitlaste lahingugrupi tugevduseks toodud mitmikraketiheitjad (MLRS) M270 ja lühimaa õhutõrjesüsteemid Stormer,“ kommenteeris kaitseminister Hanno Pevkur saavutatud kokkulepet.

„Ühendkuningriigi pühendumus Eesti ja Euroopa kaitsele ja julgeolekule on kaljukindel. Selliste võimekuste nagu Apache ja Chinook helikopterite saatmine Eestisse on selge tunnistus meie kahepoolsete suhete tugevusest ja sellest, kui oluliseks me peame õlg õla kõrval tõhusalt tegutsemise arendamist,“ ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace.

„Täna allkirjastatud teekaart on kindel samm Madridis antud lubaduste täitmiseks, mille pinnalt saame edasi liikuda konkreetsete ülesannete määramise juurde. Näiteks on 2023. aasta kevadel suurõppuse Kevadtorm ajal oodata Eestisse brigaadikindrali juhitavat eesmist staapi, mis kasvab välja tänasest Eestis paiknevate liitlasvägede juhtelemendist ning mis hakkab koordineerima Ühendkuningriigi maavägede tegevust, õppusi, lisaüksuste saatmist kogu regioonis ning toetama Eesti diviisi väljaarendamist“, lisas kaitseminister Pevkur.

Eesti panus kaitsekoostöö tugevdamisse on arendada välja Eesti diviis, mis hakkab edaspidi NATO käsuliinis juhtima kõiki olulisemaid operatsioone Eestis ning mille koosseisu hakkavad kuuluma Eesti kaitseväe enda üksused, liitlaste alaliselt Eestis paiknevad üksused ning liitlaste tugevdusüksused. Samuti parandab Eesti liitlaste vastuvõtmiseks vajalikke võimekusi, mille jaoks ehitatakse lisamajutus Tapa linnakusse 2023. aasta maikuuks. Lõuna-Eestis luuakse järgmise aasta jooksul komplekteerimisala ja jätkatakse tööd liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku taristu arendamiseks.

Detailsemalt 2023. teekaardist ühisavalduses: Joint Statement (8.11.2022) (370.89 KB, PDF)

Allikas: Kaitseministeerium