Eesti ja Suurbritannia vahel on sõlmitud valitsustevaheline koostöökokkulepe hariduse, teaduse ja kultuuri vallas. Viimase poole tosina aastaga on jõutud süsteemse ja läbimõeldud eesti kultuuri tutvustamiseni Suurbritannias. Nimetamisväärsed suursündmused on olnud: Eesti kultuurifestival Oxfordis ja Eesti Kultuuripäevad Šotimaal (2005), Arvo Pärdi Passio ettekanne Westminster Abbey’s (2006), Vabariigi 90-nda aastapäeva tähistamine ning muusikalise kingituse üleandmine Londonis (2008). Arvo Pärt on olnud viimastel aastatel mitme festivali peakülaline, tema 75. sünnpäeva tähistati BBC Promsil ja South Bank Centre’is, Pärt oli Vale of Glamorgan festivali peakülaline (2010) ja 2011.a. Canterbury festivali „Sounds New“ peakülaline.
KIRJANDUS
2018. aastal on eesti kirjandus aprillis toimuva Londoni raamatumessi keskpunktis. 2016. aastal jõudis messi nelja maailma parima raamatupoe kandidaadi hulka Viru Keskuse Rahva Raamatu pood.
Eesti autoritest on Ühendkuningriigis kõige enam avaldatud Jaan Krossi tõlkeid (Keisri Hull, Professor Martensi ärasõit, Vandenõu ja Paigallend), kõik kirjastuselt Harvill Press. Viimastel aastatel on tõlgitud ka Kristiina Ehini, Doris Kareva, Imbi Paju, Ly Seppeli, A.-H. Tammsaare, Mati Undi loomingut. 2010. a. andis kirjastus Arc Publications välja kaks luuleraamatut: Kristiina Ehini “The Scent of Your Shadow” ja Doris Kareva “A Shape of Time”. Kristiina Ehin, Doris Kareva, Jürgen Rooste, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv on viimastel aastatel esinenud nimekatel Cheltenhami ja Ledbury festivalidel. 2009. a. anti Kristiina Ehina luulekogu „Drymiau Tawelwch” välja kõmri keeles (Barddas Publications). Belfastis ilmus sama kogu eesti, inglise ja iiri keeles; pealkirjaks “Põletades Pimedust/Burning the Darkness/An Dorchadas Á Dhó” (Coiscéim ). 2009. aaastal ilmus Ühendkuningriigis Tammsaare “Põrgupõhja uus vanapagan“ (Norvik Press), 2007.a. Viivi Luige romaan ”Ajaloo ilu“, 2005. a. Andres Ehini “Luuletused” ning 2000. aastal Tõnu Õnnepalu “Piiririik”.
Eesti keele ja kultuuri õppejõud Glasgow ülikooli juures Lea Kreinin on koostamas Eesti raamatukogu, oma raamatukogu on loomas ka Eesti Selts Londonis.
Nii Suurbritannia kui Eesti on püüelnud mõlema riigi jaoks oluliste ajaloosündmuste jäädvustamise ja parema tundmaõppimise poole. Laidoneri Muuseum on kogunud andmeid Briti mereväe operatsioonide kohta Soome lahel pärast I Maailmasõja lõppu. 1936. a. ostis Eesti Vabariik Inglismaalt kaks identset allveelaeva – Lembitu ja Kalevi. Lembit on kasutusel Meremuuseumi eksponaadina.
Naissaarel ja Vaindloo saarel on tähistatud Briti sõjaväelaste hauad. 1998. a. avas prints Andrew, Yorki hertsog Meremuuseumis mälestustahvli Briti Kuningliku Mereväe ohvitseridele ja meremeestele, kes võitlesid ja andsid oma elu Eesti Vabadussõjas 1918-1920. 2003. a. suvel avati Tallinna Püha Vaimu kirikus mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918-1920, toetades Eestit Vabadussõjas. Samalaadne mälestustahvel avati ka Suurbritannias Portsmouthi katedraalis (dets 2005).
Vastavalt Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi nõukogu otsusele rajati 2006. aastal Eesti riigi toel eesti keele ja kultuuri lektoraat Glasgow Ülikooli. Londoni Ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituudis (SSEES) on võimalik valikainena õppida eesti keelt.
Saatkonna toel ja kaasabil asutati ja alustas 2009. aastal tööd Eesti Kool Londonis, mis pakub lastele eesti keele ja kultuuri täiendõpet. Eesti lastelaager Inglismaal tähistas 2009. aastal oma 60. juubelit.
Ühendkuningriik on koduks, õppe- või töökohaks järjest suurenevale eestlaskonnale. Hinnanguliselt elab ÜK-s ca 10 000-15 000 Eesti kodanikku, neist Londonis 3000-5000. Täpset arvu on raske öelda, kuna loominguliste elualade esindajad sõidavad Londoni ja Eesti vahet. Aktiivsemad ollakse Londonis, Bradfordis ja Leicesteris. Kokku tegutseb ÜK-s 13 Eesti seltsi, nende hulgas ka vanim, 1921. aastal asutatud Londoni Eesti Selts (LSE). Töötavad Eesti Kool, Eesti Gild, Eesti Majad Londonis, Bradfordis ja Leicesteris ning Inglismaa Eestlaste Ühing.