Kahepoolsed suhted

Kahepoolsed suhted

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on olnud ja on ka tänapäeval Eesti iseseisvuse ja omariikluse arengu kindel toetaja. Suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule. Nende nimed on jäädvustatud mälestustahvlitele Tallinna Püha Vaimu kirikus ja Meremuuseumis. Mälestustahvel Eesti vabaduse eest langenud Briti sõjaväelastele on avatud ka Porthsmouthi katedraalis Suurbritannias.

1920ndad ja 30ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Suurbritannia majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu suundus 30% Eesti ekspordist.

Suurbritannia oli üks neist riikidest, kes ei tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. aastal. Oma tunnustust Eesti iseseisvusele taaskinnitas Suurbritannia 27. augustil 1991. Sama aasta septembris kirjutati alla diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioonile ning taasavati suursaatkonnad Londonis ja Tallinnas. Sestsaadik on kahe riigi suhted arenenud vastastikuse lugupidamise ja konstruktiivse koostöö vaimus. 1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas eelmise sajandi kahe-ja kolmekümnendatel aastatel sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ning kaotas viisanõude Eesti kodanikele.

Eesti suursaadik Ühendkuningriigis on Tiina Intelmann, kes andis oma volikirja kuninganna Elizabeth II-le 22. novembril 2017. Eelnevalt on Eesti saadikuteks Londonis olnud: Lauri Bambus (2014 – aug 2017), Aino Lepik von Wirén (nov 2010 – aug 2014), Margus Laidre (jaan 2006 – aug 2010), Kaja Tael (okt 2001 – jaan 2006), Raul Mälk (dets 1996 – sept 2001), Riivo Sinijärv (veebr 1993 – aprill 1995). Enne seda oli Eesti Londonis esindatud ajutise asjuri tasemel alates detsembrist 1991. 2015. aasta oktoobris avati Londonis uus Eesti saatkonnahoone, mis muuhulgas on võimaldanud pakkuda paremaid konsulaarteenuseid Eesti kodanikele, kes elavad ning töötavad Ühendkuningriigis.

Eesti huve Ühendkuningriigis esindavad ka seitse aukonsulit: John Workman Cheltenhamis, Adam Beaumont Leedsis, Šotimaal Simpson Buglass Aberdeenis ja Peter Ferry Edinburghis; Mark J. Ewings Belfastis ja Auberon Ashbrooke Jersey saarel.

Ühendkuningriiki esindab Eestis alates 7. septembrist 2016 Theresa Bubbear. Varasemad Briti suursaadikud Eestis on olnud: Peter Carter (nov 2007-jaan 2012), Nigel Robert Haywood (nov 2003 – nov 2007), Sarah Squire (sept 2000 – nov 2003), Timothy James Craddock (aug 1997 – sept 2000), Charles Richard Lucien de Chassiron (okt 1994 – juuli 1997), Brian Buik Low (okt 1991 – aug 1994), Christopher Bruce Holtby (veebr 2012 – august 2016).

Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

  • Lennundusalane leping (jõustus 03.03.93)
  • Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi vaheline rahvusvaheline liikluskindlustuse leping (jõustus 01.07.93)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum kaitse ja koostöö küsimustes (jõustus 03.10.94), mida asendab kahepoolse kaitsealase koostöö raamlepe (allkirjastati 3.12.2013)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 16.12.94)
  • Tulu- ja kapitali juurdekasvu maksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 19.12.94)
  • Hariduse-, teaduse- ja kultuurialase koostöö leping (jõustus 18.07.96)
  • Kokkulepe rahvusvahelise maanteeveo korraldamisest (jõustus 21.08.98)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum koostöö kohta ebaseadusliku uimastiringluse, organiseeritud kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooni, rahvusvahelise terrorismi ja muude raskete kuritegude vastu (jõustus 29.01.2003)
  • EV ja Guernsay vaheline hoiuste intresside maksustamise kokkulepe ( jõustus 01.01.2005)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum salastatud kaitsealase teabe kaitse küsimustes (jõustus 04.02.04) ja selle muutmise kokkulepe (jõustus 11.07.2011)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise nõuniku lähetamise kohta (jõustus 04.02.04)
  • Kaitsealaste ühishangete raamleping (sõlmiti 15.12.2010)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum Riigi Infosüsteemi Ameti ja ÜK Valitsuse Digitaalteenistuse vahel e-teenuste alase koostöö kohta (jõustus 27.02.2013)

Kaitsekoostöö

Kaitsekoostöö Eesti ja Ühendkuningriigi vahel on väga tihe, nii kahepoolselt kui ka NATO raames. Osana NATO tugevdatud heidutus- ja kaitsehoiakust otsustati NATO Varssavi tippkohtumisel (juulis 2016) alliansi mitmerahvuseliste lahingugruppide toomine Balti riikidesse ja Poola. Eesti raamriik on Ühendkuningriik, panustavad ka Prantsusmaa ja Taani, kokku umbes 1000–1100 sõjaväelasega. ÜK panuseks lahingugruppi on ca 800-meheline soomusüksus, mille relvastuses on jalaväe lahingumasinad Warrior, tankid Challenger 2 ja taktikalised droonid.

Ühendkuningriik jätkab panustamist Eesti julgeoleku tugevdamisse ka osalemisega NATO Balti õhuturbemissioonil (BAP), kus Ühendkuningriik on tänaseks osalenud neljal korral. Viimati Ämarist 2016. a. maist septembrini. Esimene brittide juhitud rotatsioon Ämaris oli 2015. aastal. Kahel korral on panustatud Leedust. 2014. aastal liitus Ühendkuningriik ametlikult NATO küberkaitse oivakeskusega Tallinnas (CCD CoE).

Ühendkuningriik on oma kompaniiga võtnud viimastel aastatel osa õppusest Kevadtorm, mida 2014. aastal külastas ka prints Harry. Grenaderide kaardiväerügemendi sõdurid osalesid EV 96. aastapäeva kaitseväe paraadil ja Duke of Lancaster Regiment osales kaitsejõudude paraadil Eesti Vabariigi 97. aastapäeval. Samuti on Ühendkuningriik läbi aastate toetanud Balti Kaitsekolledži tegevust ning aktiivne kaitsealane koostöö toimub ka ametnike tasandil.

NATO tippkohtumisel Walesis (sept 2014) sõlmiti Eesti, UK, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Hollandi vahel ühiste kavatsuste lepe ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force, JEF) loomiseks. Tegemist on nimetatud seitsme NATO liikmesriigi relvaüksustest koosneva kiirreageerimisjõuga, mida saaks kasutada kollektiivkaitseks, kriisireguleerimis-operatsioonidel ja väljaõppe eesmärgil. Praegu on käimas JEF planeerimisprotsess ja kontseptsiooni väljaarendamine.  Täismahus tegutsemisvalmidus on kavas saavutada 2018. aastal.