Eesti ja Ühendkuningriigi diplomaatilised suhted 100

Ühendkuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure 26. jaanuaril 1921. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele. 2021. aasta vältel tähistame Eesti ja Ühendkuningriigi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Ühendkuningriigi suhete ajajoone. See on kergelt sirvitav ajalooliste fotode, dokumentide ja artiklite galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest ja põnevatest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks liigu kursoriga foto peale. Head ajarännakut!

Eesti suursaatkond Londonis

Eesti välisministeerium

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu Muuseumi kogu

Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

märts 1918

Eesti Maanõukogu volitused Eesti esimesele välisdelegatsioonile

1918 Välisdelegatsioon. Foto: Rahvusarhiiv

Detsembris 1917 andis Eesti Maanõukogu volitused esimesele välisdelegatsioonile, mille ülesandeks oli kontakti saavutamine Briti, Prantsuse, Saksa ja Skandinaavia riikide valitsustega. Esimeste Eesti esindajatena sõitsid Londonisse Ants Piip, Kaarel Robert Pusta ja Eduard Virgo.

03.05.1918

Eesti Vabariigi de facto tunnustamine

Ühendkuningriik andis Eesti Maapäevale de facto tunnustuse. Tunnustusele tuginedes asutati Eesti ajutine esindus Londonis ja Ants Piip sai voli töötada poolametliku esindajana.

november 1918

Briti sõjavarustus Eestile

Briti sõjakabinet otsustas saata sõjavarustust Balti riikidesse „juhul ja ajal kui seal on valitsused, mis on valmis seda varustust vastu võtma ja kasutama“.

detsember 1918

Briti eskaader saabus Tallinna reidile

Detsember 1918 – Briti 6. kergeristlejate eskaadri ülem kontradmiral Edwyn Alexander-Sinclair Tallinnas koos Briti mereväelaste ja Eesti maanõukogu liikmetega. I rida vasakult: 1. Admiral Bertram Thesiger , 2. kontraadmiral Edwyn Alexander-Sinclair, 3. Maanõukogu esimees Ado Birk, 4. Adjutant Webster; II rida vasakult 1. Julius Seljamaa, 2. Jaan Teemant, 3. Karl Theodor Grau. Foto: Rahvusarhiiv

12. detsembril jõudsid mereväelaevad Tallinnasse, kus Eesti Ajutise Valitsuse liikmed ja Eesti peastaabi ülem kindralmajor Larka kohe eskaadri lipulaeva Cardiffi pardale astusid. Pärast kohtumist Eesti valitsuse esindajatega andis kontradmiral Edwin Alexander-Sincair korralduse lossida järgmisel päeval Tallinna sadamasse alljärgnevad relvad:
100 Lewise kuulipildujat 3 332 160 padruniga, 50 Madseni kuulipildujat, 5000 vintpüssi 3 450 000 padruniga, 28 süvaveepommi 50 detonaatoriga, 1000 mürsku 40 mm suurtükkidele.
Ajutine Valitsus korraldas järgmisel päeval Briti ohvitseridele piduliku lõuna ning kutsus nad samal õhtul Estonia teatrisse muusikali vaatama.

detsember 1918

Jaan Kopvillemist sai Londoni saatkonna töö organiseerija

Jaan Kopwillem saatkonnas 1920-1922. Foto: Rahvusarhiiv

Ants Piibu asetäitja Jaan Kopwillem jäi Londoni saatkonna tegevuse organiseerijaks kuni täievolilise esindaja saabumiseni 1922. aasta veebruaris.

kevad 1919

Eesti saatkonnahoone ost

Eesti saatkonnahoone Londonis aastatel 1919-1989. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

Eesti Vabariik ostis perekond Puhkide ja Kaubandusagentuuri kaasabil saatkonna otstarbeks Queens Gate’i tänaval asunud hoone nr 167. Selles hoones asus Eesti saatkond kuni aastani 1989. Tänapäeval asub hoones Omaani Sultanaadi saatkond.

1920

Londoni Eesti saatkonna töötajad

Ees istuvad: Oskar Lepp, Johan Piigert Istuvad vasakult: Eduard Virgo, Lydia Strandman, saadik Ants Piip, ?, Johan Sapas. Seisavad vasakult: ?, ?, Leo Orgusaar, ?, ?, Alfred Sinisoff, ?, Jaan Kopvillem, Benita Uipus, Aleksander Mägi, Alice Jürvetson, Eduard Puhk, Eduard Laaman. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

02.02.1920

Tartu rahulepingu allkirjastamine

Poska allkirjastab Tartu rahulepingut. Foto: Rahvusarhiiv

Keeruliste läbirääkimiste tulemusena kirjutati Tartus alla rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja Eestis ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ja selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

26.01.1921

Eesti Vabariigi de jure tunnustus

Liitlasriikide Kõrgema Nõukogu esimehe Aristide Briandi kiri Eesti esindajale Pariisis. Foto: Rahvusarhiiv

Ühendkuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure koos Prantsusmaa, Belgia, Jaapani ja Itaaliaga

aprill 1921

Esimene Ühendkuningriigi saadik Eestis

Briti saadik Wilton. Allikas: Vikipeedia

Esimene Briti saadik Eestis Ernest Wilton andis üle volikirja, resideerus Riias.

27.03.1922

Esimene Eesti saadik Londonis Oskar Kallas

Oskar Kallas Eesti Londoni saatkonnas, 24.02.1933. Foto: Rahvusarhiiv

Esimene täievoliline saadik Londonis Oskar Kallas andis 27. märtsil kuningale üle volikirja. Kallas jäi ametisse kaheteistkümneks aastaks.

1927

Saadiku proua kirjanik Aino Kallas

Kirjanik Aino Kallas koos abikaasa Oskari ning tütarde Laine ja Virvega Londonis. Foto: Rahvusarhiiv

Saadik Oskar Kallase abikaasa oli kirjanik Aino Kallas. Saadik Oskar Kallase kõrval sai Aino Kallasest tuntud isik nii Londonis resideerivate diplomaatide kui ka Londoni intellektuaalide hulgas. See oli Aino Kallase jaoks nii loominguline kui ka seltskondlik tippaeg.
Hiljem avaldas ta Londoni aastate kohta kaks raamatut:

• „Leiuretkedel Londonis : kaksteist aastat Eesti Londoni-saatkonnas aastail 1922–1934 : mälestusi Inglismaast, Ameerikast ja Hollandist“
• „Londoni võlus: väikesi kirju Briti saarelt“

1925 - 1932

Eesti ja Ühendkuningriigi vahel sõlmiti mitmeid olulisi leppeid

18. novembril 1925 ratifitseeriti Londonis kurjategijate väljaandmise konventsioon.

18. jaanuaril 1926 allkirjastati Tallinnas kaubandus- ja laevandusleping.

22. detsembril 1931 sõlmiti Eesti-Briti kokkulepe surnud meremeeste varanduse asjus.

18. augustil 1932 vahetati Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi vahelise tsiviil- ja kaubanduslikes asjades vastastikku kohtuliku abi andmise konventsiooni ratifikatsiooni kirjad.

08.05.1930

Briti saadik H. M. Knatchbull Hugessen andis üle volikirja Eesti Vabariigi riigivanem Otto Strandmanile

Ühendkuningriigi saadik volikirjade üleandmisel Eesti Vabariigi riigivanemale. Vasakult: I rida - välisministeeriumi poliitikaosakonna juhataja Johan Leppik, saadik Hughe Montgomery Knatchbull-Hugessen, riigivanem Otto Strandman, välisminister Jaan Lattik, saatkonna sõjaväeatašee; II rida - saatkonna [konsul ja sekretär?], riigivanema adjutant kapten August (Schiller) Siller. Foto: Rahvusarhiiv

detsember 1934

Saadik August Torma

August Torma saatkonnas koos abikaasa Alice Tormaga 1960. aastatel. Foto: Rahvusarhiiv

Londonisse saabus saadik August Schmidt (1940. aastast Torma), kes jäi saadikuks kuni oma surmani 12. märtsil 1971.

detsember 1934

Eesti sõlmis lepingu kahe allveelaeva ostmiseks hanke võitnud Briti firmaga Vickers-Armstrong Ltd

Alice ja August Torma allveelaevade Lembit ja Kalev avamistseremoonial juulis 1936. aastal: Foto: Eesti Meremuuseum

04.07.1935

Briti saadik Edmund St. John Debonnaire John Monson andis üle volikirja Eesti Vabariigi riigivanemale Konstantin Pätsile

Briti saadik Edmund St. John Debonnaire John Monson (vasakult 1.) volikirjade üleandmisel Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Pätsile (2.), 3. välisminister Julius Seljamaa; seisavad (vasakult): välisministeeriumi protokolliülem August Koern, riigivanema käsunduskindral kindralmajor Gustav Jonson, riigisekretär Karl Terras, riigivanema vanemkäsundusohvitser Herbert Grabbi, riigivanema nooremkäsundusohvitser mereväeleitnant Karl Iman. Foto: Rahvusarhiiv

02.06.1938

Briti saadik Charles William Orde andis üle volikirja Eesti Vabariigi presidendile Konstantin Pätsile

Briti saadik volikirjade üleandmisel Eesti Vabariigi presidendile. Vasakult: I rida – presidendi kantseleiülem Elmar Tambek, suursaadik Charles William Orde, president Konstantin Päts, väliminister Karl Selter, presidendi käsunduskindral kindralmajor Gustav Jonson; II rida – presidendi vanemkäsundusohvitser kolonelleitnant Herbert Grabbi, Briti saatkonna [esimene sekretär], välisministeeriumi protokolliülem Elmar Kirotar, Briti saatkonna sõjaväeatašee, presidendi nooremkäsundusohvitser kapten Leonhard Teder. Foto: Rahvusarhiiv

23.08.1939

Molotovi-Ribbentropi pakt

1939 Molotov_R_kaart_v4rv

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mis sillutas teed Eesti Vabariigi okupeerimisele ja annekteerimisele.

juuni - august 1940

Algas Eesti inkorporeerimine Nõukogude Liitu

Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta Nädal Pildis, 1940. Foto: Rahvusarhiiv

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus otsustas likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist.

Loe rohkem:
https://vm.ee/et/kuidas-valisministeerium-ja-saatkonnad-likvideeriti-aga-eesti-riigi-jarjepidevust-jaid-aastail-1940

1945

Ühendkuningriik ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist NSV Liidu poolt

Saatkonna personal 1966. aastal. Istuvad saadik August Torma ja ametnik Anna Taru, seisavad diplomaat Ernst Sarepera ja ametnik August Bergman. Foto ilmus 1966. aastal Briti ajakirjanduses „fantoomsaatkondadest“ kirjutatud artikli illustratsioonina.

Britid ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist NSV Liidu poolt ning Londoni Eesti saatkond jätkas tegevust. Saadik August Torma, nõunik Ernst Sarepera ja ametnik August Bergman jäid saatkonda edasi ja püsisid Eesti Vabariigi esindajatena ametis kuni surmani 1970. aastate alguses. Hiljem hoolitses hoone eest saatkonna sekretär Anna Taru. Hoone müüdi 1989. aastal Ernst Jaaksoni eestvõttel.

1944

Suur põgenemine

Põgenike paat. Foto: Saaremaa muuseum

Eestist lahkus suure põgenemise käigus 75 000–80 000 inimest.
1947. aastal oli Ühendkuningriigis juba ligi 7000 eestlast.

november 1947

Ühendkuningriigis asutati Eestlaste Ühing

Londoni Eesti Seltsi juhatus ajavahemikul 1920–1940. Istuvad vasakult: esimees E. Johanson, Rixon, Kask, seisavad Saar, Kallas, Bergmann. Foto: Rahvusarhiiv

Fotol on Londoni Eesti Seltsi juhatus ajavahemikul 1920–1940.

detsember 1947

Londonis alustas ilmumist Ühendkuningriigi eestlaste ajaleht "Eesti Hääl"

1947 Eesti Hääl

1988 - 1989

Laulev revolutsioon ja Balti kett

Balti riikide olukorrale rahvusvahelise tähelepanu juhtimiseks moodustati 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval inimkett Tallinnast Vilniuseni. Foto: Harald Lepikson, Rahvusarhiiv

Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid Balti riikidele kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.

november 1990

4–5. novembril toimus Lennart Meri visiit Londonisse Ühendkuningriigi toetuse hankimiseks Eesti iseseisvuse taastamiseks

Lennart Meri Londonis Lancaster House’is. Taga seisavad Jüri Luik ja Arvi Jürviste. Foto: välisministeerium

veebruar 1991

Eesti Infobüroo Londonis

Briti valitsus toetas Eesti mitteametliku esinduse-infobüroo avamist Londonis Eesti instituudi egiidi all, millest kasvas välja Eesti saatkond Londonis. Infobürood juhatas alguses Kersti Uibo, hiljem Eerik-Niiles Kross. Infobüroo asus Londoni Eesti Majas.

Loe infobüroo ja saatkonna loomisest raamatust „Teine tulemine. Taasiseseisvunud Eesti välisesindused“.

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest

Lenini kuju kangutamine endise EKP Keskkomitee hoone ees 23.08.1991. Foto: Peeter Langovits

Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.
Fotol toimub Lenini kuju kangutamine endise EKP Keskkomitee hoone ees. Sellest hoonest sai Eesti Vabariigi välisministeerium (Islandi väljak 1), kus leidis kuus kuud ulualust ka Ühendkuningriigi saatkond.

05.09.1991

Ühendkuningriik ja Eesti kirjutasid alla diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioonile

1991 Ühisdeklaratsioon. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Ühendkuningriik taastunnustas koos mitmete teiste Euroopa riikidega Eesti Vabariigi iseseisvust juba 27. augustil 1991. aastal.

oktoober 1991

Esimene Ühendkuningriigi suursaadik Brian Law andis üle oma volikirja

1991 Brian Low volikirjad 18.10.1991. Vasakult: välisminister Lennart Meri, Brian Law, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Juba 27. septembril andis Briti välisministeerium Brian Low’le juhised saatkonna rajamiseks Tallinnas. Uus suursaadik saabus Tallinna 4. oktoobril kell 16.20. Ajutise varjualuse leidis ta hotellist Palace. Kaasa võetud 10 000 dollarit sularaha paigutas Low USA esinduse valduses olevasse seifi. Neli USA diplomaati olid olnud Tallinnas juba neli nädalat. 18. oktoobril andis Low volikirja üle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile. Järgmised kaks nädalat tegutses Briti saatkond hotellis Palace, seejärel koliti kuueks kuuks välisministeeriumi hoonesse Islandi väljakul. Kuni saatkonna hoone avamiseni Wismari tänaval 1999. aastal töötas Briti saatkond Kentmanni tänaval samas majas USA esindusega.

Vaata ka järgnevaid Ühendkuningriigi suursaadikuid:
1994–1997 Charles de Chassiron
1997–2000 Timothy Craddock
2000–2003 Sarah Squire
2003–2007 Nigel Haywood
2007–2012 Peter Carter
2012–2016 Christopher Holtby
2016–present Theresa Bubbear

Briti saatkond Tallinnas https://www.gov.uk/world/organisations/british-embassy-tallinn.et

juuli 1992

Ühendkuningriik taastas viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga

Ühendkuningriik oli esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas 1920.–1930. aastatel sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ning kaotas viisanõude Eesti kodanikele.

08.02.1993

Eesti saatkond kolis Londonis uude hoonesse aadressil 16 Hyde Park Gate

16 Hyde Park Gate. Foto: välisministeeriumi arhiiv

märts 1993

Esimene Eesti suursaadik Riivo Sinijärv andis üle volikirja

Riivo Sinijärv koos abikaasa Lilika Sinijärvega volikirju üle andmas. Foto: erakogu

Esimene Eesti Vabariigi suursaadik pärast iseseisvuse taastamist, Riivo Sinijärv, andis üle volikirja kuningannale.
Vaata ka järgnevaid Eesti suursaadikuid Ühendkuningriigis:

RAUL MÄLK
Suursaadik 1996–2001

KAJA TAEL
Suursaadik 2001–2005

MARGUS LAIDRE
Suursaadik 2006–2010

AINO LEPIK VON
WIRÉN
Suursaadik 2010–2014

LAURI BAMBUS
Suursaadik 2014–2017

TIINA INTELMANN
Suursaadik 2017–

1994 - 1996

Lepingud ja memorandumid

Väga olulisel kohal on Eestile ja Ühendkuningriigile olnud kaitsealalne koostöö. Juba mõni aasta pärast Eesti iseseisvuse taastamist jõustus 3. oktoobril 1994 vastastikuse mõistmise memorandum kaitse ja koostöö küsimustes (2013. aastal asendas memorandumi kahepoolse kaitsealase koostöö raamlepe).

Detsembris 1996 jõustus hariduse-, teaduse- ja kultuurialase koostöö leping.

1996

Tallinnas rajati Briti-Eesti Kaubanduskoda

Kaubanduskoja eesmärgiks on ühendada Briti ja Eesti ärikogukondi Eestis.

mai 1998

Mälestustahvel Briti sõjameestele

Mälestustahvli avamine. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Yorki hertsog prints Andrew avas Meremuuseumis mälestustahvli Briti Kuningliku Mereväe ohvitseridele ja meremeestele, kes võitlesid ja andsid oma elu Eesti Vabadussõjas 1918–1920.

suvi 2003

Mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918–1920 Eestit toetades

Mälestustahvel brittidele

Tallinna Püha Vaimu kirikus avati mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918–1920 Eestit toetades. Sarnane mälestustahvel avati 2005. aasta detsembris Ühendkuningriigis Portsmouthi katedraalis.

2004

NATO ja Euroopa Liit

b020404aj 2nd April 2004 Accession Ceremony for the Seven New NATO Members Flag Raising Ceremony at NATO Headquarters, Brussels - Raising of the Estonian Flag

29. märtsil ühines Eesti NATOga ja 1. mail Euroopa Liiduga. Ühendkuningriigist ja Eestist said sõjalised liitlased

2006

Eesti keel ja kultuur Glasgow ülikoolis

Eesti riigi toel avati eesti keele ja kultuuri lektoraat Glasgow ülikoolis. Londoni ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute instituudis (SSEES) on võimalik valikainena õppida eesti keelt.

19-20.02.2006

Briti monarh külastas esimest korda Eestit. Kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi riigivisiit Eestisse

2006 Kuninganna Tallinnas. Foto: välisministeeriumi arhiiv

mai 2014

Prints Harry külastas kaitseväe õppust „Kevadtorm“

Prints Harry Vabadussambale pärga asetamas. Foto: välisministeeriumi arhiiv

2015

Algas esimene brittide juhitud rotatsioon NATO Balti õhuturbemissioonil Ämari lennuväebaasis

oktoober 2015

Eesti saatkond Londonis avas uue hoone aadressil 44 Queen’s Gate Terrace

Eesti saatkond Londonis 44 Queen’s Gate Terrace. Foto: Thiago Jesus, välisministeeriumi arhiiv

Saatkonna uue hoone jaoks osteti maja Londoni Kensingtoni ja Chelsea’ linnaosas 2007. aastal ning renoveerimistöödega alustati 2014. aasta varasuvel. Tänav, kus uus saatkond paikneb, rajati aastatel 1851–1855 ja maja ise ehitati aastatel 1859–1860. Queen’s Gate Terrace oli üks tänavaid uues kvartalis, mis ehitati Londonis 1851. aastal toimunud suure maailmanäituse jaoks. Kvartali arendajaks oli William Jackson. Maja esindab 19. sajandi keskpaigale iseloomulikku viktoriaanlikku arhitektuuristiili ja on muinsuskaitse all.
Hoone renoveerimistöid toestas MY Construction & Carpentry Ltd. Maja arhitektuuriline lahenduse tegi Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroost Doomino Arhitektid OÜ ning sisekujunduse Margit Argus, Margit Aule ja Kaur Käärma arhitektuuribüroost KAOS Arhitektid OÜ. Valgusdisainer on Priit Tiimus Tipriit Valgusdisain OÜst ja maja kaunistavate lühtrite looja on Margus Triibmann OÜst Keha3. Hoone sisekujunduselementidel kasutatud fotod on teinud Arne Ader OÜst Loodusmees.

kevad 2017

Tapale saabus Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu 800 Briti kaitseväelast

07-09.10.2018

Toimus Wessexi krahvi ja krahvinna visiit Eestisse

Kadriorus puud istutamas. Foto: välisministeeriumi arhiiv

29-30.05.2019

Kuninglik printsess Anne külastas Eestit

Printsess Anne kohtumas Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidigaga Kadriorus. Foto: välisministeeriumi arhiiv

detsember 2019

Peaminister Boris Johnson oli visiidil Eestis, sealhulgas külastas ta Briti väekontingenti Tapal ja kohtus peaminister Jüri Ratasega

2019 Johnson ja Ratas. Foto: välisministeeriumi arhiiv

26.01.2021

Eesti ja Ühendkuningriik tähistavad diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva