Mida on vaja teada seoses EL-UK uute suhetega alates 1.01.2021?

Loe lähemalt.

Eesti ja Ühendkuningriigi diplomaatilised suhted 100

Ühendkuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure 26. jaanuaril 1921. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele. 2021. aasta vältel tähistame Eesti ja Ühendkuningriigi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. 

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Ühendkuningriigi suhete ajajoone. See on kergelt sirvitav ajalooliste fotode, dokumentide ja artiklite galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest ja põnevatest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks liigu kursoriga foto peale. Head ajarännakut!

Eesti suursaatkond Londonis

Eesti välisministeerium

24.02.1918
Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu Muuseumi kogu
Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
märts 1918
Eesti Maanõukogu volitused Eesti esimesele välisdelegatsioonile 1918 Välisdelegatsioon. Foto: Rahvusarhiiv
Detsembris 1917 andis Eesti Maanõukogu volitused esimesele välisdelegatsioonile, mille ülesandeks oli kontakti saavutamine Briti, Prantsuse, Saksa ja Skandinaavia riikide valitsustega. Esimeste Eesti esindajatena sõitsid Londonisse Ants Piip, Kaarel Robert Pusta ja Eduard Virgo.
03.05.1918
Eesti Vabariigi de facto tunnustamine
Ühendkuningriik andis Eesti Maapäevale de facto tunnustuse. Tunnustusele tuginedes asutati Eesti ajutine esindus Londonis ja Ants Piip sai voli töötada poolametliku esindajana.
november 1918
Briti sõjavarustus Eestile
Briti sõjakabinet otsustas saata sõjavarustust Balti riikidesse „juhul ja ajal kui seal on valitsused, mis on valmis seda varustust vastu võtma ja kasutama“.
detsember 1918
Briti eskaader saabus Tallinna reidile Detsember 1918 – Briti 6. kergeristlejate eskaadri ülem kontradmiral Edwyn Alexander-Sinclair Tallinnas koos Briti mereväelaste ja Eesti maanõukogu liikmetega. I rida vasakult: 1. Admiral Bertram Thesiger , 2. kontraadmiral Edwyn Alexander-Sinclair, 3. Maanõukogu esimees Ado Birk, 4. Adjutant Webster; II rida vasakult 1. Julius Seljamaa, 2. Jaan Teemant, 3. Karl Theodor Grau. Foto: Rahvusarhiiv
12. detsembril jõudsid mereväelaevad Tallinnasse, kus Eesti Ajutise Valitsuse liikmed ja Eesti peastaabi ülem kindralmajor Larka kohe eskaadri lipulaeva Cardiffi pardale astusid. Pärast kohtumist Eesti valitsuse esindajatega andis kontradmiral Edwin Alexander-Sincair korralduse lossida järgmisel päeval Tallinna sadamasse alljärgnevad relvad:
100 Lewise kuulipildujat 3 332 160 padruniga, 50 Madseni kuulipildujat, 5000 vintpüssi 3 450 000 padruniga, 28 süvaveepommi 50 detonaatoriga, 1000 mürsku 40 mm suurtükkidele.
Ajutine Valitsus korraldas järgmisel päeval Briti ohvitseridele piduliku lõuna ning kutsus nad samal õhtul Estonia teatrisse muusikali vaatama.
detsember 1918
Jaan Kopvillemist sai Londoni saatkonna töö organiseerija Jaan Kopwillem saatkonnas 1920-1922. Foto: Rahvusarhiiv
Ants Piibu asetäitja Jaan Kopwillem jäi Londoni saatkonna tegevuse organiseerijaks kuni täievolilise esindaja saabumiseni 1922. aasta veebruaris.
kevad 1919
Eesti saatkonnahoone ost Eesti saatkonnahoone Londonis aastatel 1919-1989. Foto: Välisministeeriumi arhiiv
Eesti Vabariik ostis perekond Puhkide ja Kaubandusagentuuri kaasabil saatkonna otstarbeks Queens Gate’i tänaval asunud hoone nr 167. Selles hoones asus Eesti saatkond kuni aastani 1989. Tänapäeval asub hoones Omaani Sultanaadi saatkond.
1920
Londoni Eesti saatkonna töötajad Ees istuvad: Oskar Lepp, Johan Piigert Istuvad vasakult: Eduard Virgo, Lydia Strandman, saadik Ants Piip, ?, Johan Sapas. Seisavad vasakult: ?, ?, Leo Orgusaar, ?, ?, Alfred Sinisoff, ?, Jaan Kopvillem, Benita Uipus, Aleksander Mägi, Alice Jürvetson, Eduard Puhk, Eduard Laaman. Foto: Välisministeeriumi arhiiv
02.02.1920
Tartu rahulepingu allkirjastamine Poska allkirjastab Tartu rahulepingut. Foto: Rahvusarhiiv
Keeruliste läbirääkimiste tulemusena kirjutati Tartus alla rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja Eestis ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ja selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.
26.01.1921
Eesti Vabariigi de jure tunnustus Liitlasriikide Kõrgema Nõukogu esimehe Aristide Briandi kiri Eesti esindajale Pariisis. Foto: Rahvusarhiiv
Ühendkuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure koos Prantsusmaa, Belgia, Jaapani ja Itaaliaga
aprill 1921
Esimene Ühendkuningriigi saadik Eestis Briti saadik Wilton. Allikas: Vikipeedia
Esimene Briti saadik Eestis Ernest Wilton andis üle volikirja, resideerus Riias.
27.03.1922
Esimene Eesti saadik Londonis Oskar Kallas Oskar Kallas Eesti Londoni saatkonnas, 24.02.1933. Foto: Rahvusarhiiv
Esimene täievoliline saadik Londonis Oskar Kallas andis 27. märtsil kuningale üle volikirja. Kallas jäi ametisse kaheteistkümneks aastaks.
1927
Saadiku proua kirjanik Aino Kallas Kirjanik Aino Kallas koos abikaasa Oskari ning tütarde Laine ja Virvega Londonis. Foto: Rahvusarhiiv
Saadik Oskar Kallase abikaasa oli kirjanik Aino Kallas. Saadik Oskar Kallase kõrval sai Aino Kallasest tuntud isik nii Londonis resideerivate diplomaatide kui ka Londoni intellektuaalide hulgas. See oli Aino Kallase jaoks nii loominguline kui ka seltskondlik tippaeg.
Hiljem avaldas ta Londoni aastate kohta kaks raamatut:

• „Leiuretkedel Londonis : kaksteist aastat Eesti Londoni-saatkonnas aastail 1922–1934 : mälestusi Inglismaast, Ameerikast ja Hollandist“
• „Londoni võlus: väikesi kirju Briti saarelt“
1925 - 1932
Eesti ja Ühendkuningriigi vahel sõlmiti mitmeid olulisi leppeid
18. novembril 1925 ratifitseeriti Londonis kurjategijate väljaandmise konventsioon.

18. jaanuaril 1926 allkirjastati Tallinnas kaubandus- ja laevandusleping.

22. detsembril 1931 sõlmiti Eesti-Briti kokkulepe surnud meremeeste varanduse asjus.

18. augustil 1932 vahetati Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi vahelise tsiviil- ja kaubanduslikes asjades vastastikku kohtuliku abi andmise konventsiooni ratifikatsiooni kirjad.



08.05.1930
Briti saadik H. M. Knatchbull Hugessen andis üle volikirja Eesti Vabariigi riigivanem Otto Strandmanile Ühendkuningriigi saadik volikirjade üleandmisel Eesti Vabariigi riigivanemale. Vasakult: I rida - välisministeeriumi poliitikaosakonna juhataja Johan Leppik, saadik Hughe Montgomery Knatchbull-Hugessen, riigivanem Otto Strandman, välisminister Jaan Lattik, saatkonna sõjaväeatašee; II rida - saatkonna [konsul ja sekretär?], riigivanema adjutant kapten August (Schiller) Siller. Foto: Rahvusarhiiv
detsember 1934
Saadik August Torma August Torma saatkonnas koos abikaasa Alice Tormaga 1960. aastatel. Foto: Rahvusarhiiv
Londonisse saabus saadik August Schmidt (1940. aastast Torma), kes jäi saadikuks kuni oma surmani 12. märtsil 1971.
detsember 1934
Eesti sõlmis lepingu kahe allveelaeva ostmiseks hanke võitnud Briti firmaga Vickers-Armstrong Ltd Alice ja August Torma allveelaevade Lembit ja Kalev avamistseremoonial juulis 1936. aastal: Foto: Eesti Meremuuseum
04.07.1935
Briti saadik Edmund St. John Debonnaire John Monson andis üle volikirja Eesti Vabariigi riigivanemale Konstantin Pätsile Briti saadik Edmund St. John Debonnaire John Monson (vasakult 1.) volikirjade üleandmisel Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Pätsile (2.), 3. välisminister Julius Seljamaa; seisavad (vasakult): välisministeeriumi protokolliülem August Koern, riigivanema käsunduskindral kindralmajor Gustav Jonson, riigisekretär Karl Terras, riigivanema vanemkäsundusohvitser Herbert Grabbi, riigivanema nooremkäsundusohvitser mereväeleitnant Karl Iman. Foto: Rahvusarhiiv
02.06.1938
Briti saadik Charles William Orde andis üle volikirja Eesti Vabariigi presidendile Konstantin Pätsile Briti saadik volikirjade üleandmisel Eesti Vabariigi presidendile. Vasakult: I rida – presidendi kantseleiülem Elmar Tambek, suursaadik Charles William Orde, president Konstantin Päts, väliminister Karl Selter, presidendi käsunduskindral kindralmajor Gustav Jonson; II rida – presidendi vanemkäsundusohvitser kolonelleitnant Herbert Grabbi, Briti saatkonna [esimene sekretär], välisministeeriumi protokolliülem Elmar Kirotar, Briti saatkonna sõjaväeatašee, presidendi nooremkäsundusohvitser kapten Leonhard Teder. Foto: Rahvusarhiiv
23.08.1939
Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 Molotov_R_kaart_v4rv
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mis sillutas teed Eesti Vabariigi okupeerimisele ja annekteerimisele.
juuni - august 1940
Algas Eesti inkorporeerimine Nõukogude Liitu Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta Nädal Pildis, 1940. Foto: Rahvusarhiiv
Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus otsustas likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist.

Loe rohkem:
https://vm.ee/et/kuidas-valisministeerium-ja-saatkonnad-likvideeriti-aga-eesti-riigi-jarjepidevust-jaid-aastail-1940
1945
Ühendkuningriik ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist NSV Liidu poolt Saatkonna personal 1966. aastal. Istuvad saadik August Torma ja ametnik Anna Taru, seisavad diplomaat Ernst Sarepera ja ametnik August Bergman. Foto ilmus 1966. aastal Briti ajakirjanduses „fantoomsaatkondadest“ kirjutatud artikli illustratsioonina.
Britid ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist NSV Liidu poolt ning Londoni Eesti saatkond jätkas tegevust. Saadik August Torma, nõunik Ernst Sarepera ja ametnik August Bergman jäid saatkonda edasi ja püsisid Eesti Vabariigi esindajatena ametis kuni surmani 1970. aastate alguses. Hiljem hoolitses hoone eest saatkonna sekretär Anna Taru. Hoone müüdi 1989. aastal Ernst Jaaksoni eestvõttel.
1944
Suur põgenemine Põgenike paat. Foto: Saaremaa muuseum
Eestist lahkus suure põgenemise käigus 75 000–80 000 inimest.
1947. aastal oli Ühendkuningriigis juba ligi 7000 eestlast.
november 1947
Ühendkuningriigis asutati Eestlaste Ühing Londoni Eesti Seltsi juhatus ajavahemikul 1920–1940. Istuvad vasakult: esimees E. Johanson, Rixon, Kask, seisavad Saar, Kallas, Bergmann. Foto: Rahvusarhiiv
Fotol on Londoni Eesti Seltsi juhatus ajavahemikul 1920–1940.
detsember 1947
Londonis alustas ilmumist Ühendkuningriigi eestlaste ajaleht "Eesti Hääl" 1947 Eesti Hääl
1988 - 1989
Laulev revolutsioon ja Balti kett Balti riikide olukorrale rahvusvahelise tähelepanu juhtimiseks moodustati 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval inimkett Tallinnast Vilniuseni. Foto: Harald Lepikson, Rahvusarhiiv
Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid Balti riikidele kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.
november 1990
4–5. novembril toimus Lennart Meri visiit Londonisse Ühendkuningriigi toetuse hankimiseks Eesti iseseisvuse taastamiseks Lennart Meri Londonis Lancaster House’is. Taga seisavad Jüri Luik ja Arvi Jürviste. Foto: välisministeerium
veebruar 1991
Eesti Infobüroo Londonis
Briti valitsus toetas Eesti mitteametliku esinduse-infobüroo avamist Londonis Eesti instituudi egiidi all, millest kasvas välja Eesti saatkond Londonis. Infobürood juhatas alguses Kersti Uibo, hiljem Eerik-Niiles Kross. Infobüroo asus Londoni Eesti Majas.

Loe infobüroo ja saatkonna loomisest raamatust „Teine tulemine. Taasiseseisvunud Eesti välisesindused“.
20.08.1991
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest Lenini kuju kangutamine endise EKP Keskkomitee hoone ees 23.08.1991. Foto: Peeter Langovits
Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.
Fotol toimub Lenini kuju kangutamine endise EKP Keskkomitee hoone ees. Sellest hoonest sai Eesti Vabariigi välisministeerium (Islandi väljak 1), kus leidis kuus kuud ulualust ka Ühendkuningriigi saatkond.
05.09.1991
Ühendkuningriik ja Eesti kirjutasid alla diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioonile 1991 Ühisdeklaratsioon. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Ühendkuningriik taastunnustas koos mitmete teiste Euroopa riikidega Eesti Vabariigi iseseisvust juba 27. augustil 1991. aastal.
oktoober 1991
Esimene Ühendkuningriigi suursaadik Brian Law andis üle oma volikirja 1991 Brian Low volikirjad 18.10.1991. Vasakult: välisminister Lennart Meri, Brian Law, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Juba 27. septembril andis Briti välisministeerium Brian Low’le juhised saatkonna rajamiseks Tallinnas. Uus suursaadik saabus Tallinna 4. oktoobril kell 16.20. Ajutise varjualuse leidis ta hotellist Palace. Kaasa võetud 10 000 dollarit sularaha paigutas Low USA esinduse valduses olevasse seifi. Neli USA diplomaati olid olnud Tallinnas juba neli nädalat. 18. oktoobril andis Low volikirja üle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile. Järgmised kaks nädalat tegutses Briti saatkond hotellis Palace, seejärel koliti kuueks kuuks välisministeeriumi hoonesse Islandi väljakul. Kuni saatkonna hoone avamiseni Wismari tänaval 1999. aastal töötas Briti saatkond Kentmanni tänaval samas majas USA esindusega.


Vaata ka järgnevaid Ühendkuningriigi suursaadikuid:
1994–1997 Charles de Chassiron
1997–2000 Timothy Craddock
2000–2003 Sarah Squire
2003–2007 Nigel Haywood
2007–2012 Peter Carter
2012–2016 Christopher Holtby
2016–present Theresa Bubbear


Briti saatkond Tallinnas https://www.gov.uk/world/organisations/british-embassy-tallinn.et
juuli 1992
Ühendkuningriik taastas viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga
Ühendkuningriik oli esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas 1920.–1930. aastatel sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ning kaotas viisanõude Eesti kodanikele.
08.02.1993
Eesti saatkond kolis Londonis uude hoonesse aadressil 16 Hyde Park Gate 16 Hyde Park Gate. Foto: välisministeeriumi arhiiv
märts 1993
Esimene Eesti suursaadik Riivo Sinijärv andis üle volikirja Riivo Sinijärv koos abikaasa Lilika Sinijärvega volikirju üle andmas. Foto: erakogu
Esimene Eesti Vabariigi suursaadik pärast iseseisvuse taastamist, Riivo Sinijärv, andis üle volikirja kuningannale.
Vaata ka järgnevaid Eesti suursaadikuid Ühendkuningriigis:

RAUL MÄLK
Suursaadik 1996–2001

KAJA TAEL
Suursaadik 2001–2005

MARGUS LAIDRE
Suursaadik 2006–2010

AINO LEPIK VON
WIRÉN
Suursaadik 2010–2014

LAURI BAMBUS
Suursaadik 2014–2017

TIINA INTELMANN
Suursaadik 2017–
1994 - 1996
Lepingud ja memorandumid
Väga olulisel kohal on Eestile ja Ühendkuningriigile olnud kaitsealalne koostöö. Juba mõni aasta pärast Eesti iseseisvuse taastamist jõustus 3. oktoobril 1994 vastastikuse mõistmise memorandum kaitse ja koostöö küsimustes (2013. aastal asendas memorandumi kahepoolse kaitsealase koostöö raamlepe).

Detsembris 1996 jõustus hariduse-, teaduse- ja kultuurialase koostöö leping.
1996
Tallinnas rajati Briti-Eesti Kaubanduskoda
Kaubanduskoja eesmärgiks on ühendada Briti ja Eesti ärikogukondi Eestis.
mai 1998
Mälestustahvel Briti sõjameestele Mälestustahvli avamine. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Yorki hertsog prints Andrew avas Meremuuseumis mälestustahvli Briti Kuningliku Mereväe ohvitseridele ja meremeestele, kes võitlesid ja andsid oma elu Eesti Vabadussõjas 1918–1920.
suvi 2003
Mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918–1920 Eestit toetades Mälestustahvel brittidele
Tallinna Püha Vaimu kirikus avati mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918–1920 Eestit toetades. Sarnane mälestustahvel avati 2005. aasta detsembris Ühendkuningriigis Portsmouthi katedraalis.
2004
NATO ja Euroopa Liit 02.04.2004 Eesti lipu heiskamine NATO peakorteris Brüsselis. Foto: välisministeeriumi arhiiv
29. märtsil ühines Eesti NATOga ja 1. mail Euroopa Liiduga. Ühendkuningriigist ja Eestist said sõjalised liitlased
2006
Eesti keel ja kultuur Glasgow ülikoolis
Eesti riigi toel avati eesti keele ja kultuuri lektoraat Glasgow ülikoolis. Londoni ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute instituudis (SSEES) on võimalik valikainena õppida eesti keelt.
19-20.02.2006
Briti monarh külastas esimest korda Eestit. Kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi riigivisiit Eestisse 2006 Kuninganna Tallinnas. Foto: välisministeeriumi arhiiv
mai 2014
Prints Harry külastas kaitseväe õppust „Kevadtorm“ Prints Harry Vabadussambale pärga asetamas. Foto: välisministeeriumi arhiiv
2015
Algas esimene brittide juhitud rotatsioon NATO Balti õhuturbemissioonil Ämari lennuväebaasis
oktoober 2015
Eesti saatkond Londonis avas uue hoone aadressil 44 Queen’s Gate Terrace Eesti saatkond Londonis 44 Queen’s Gate Terrace. Foto: Thiago Jesus, välisministeeriumi arhiiv
Saatkonna uue hoone jaoks osteti maja Londoni Kensingtoni ja Chelsea’ linnaosas 2007. aastal ning renoveerimistöödega alustati 2014. aasta varasuvel. Tänav, kus uus saatkond paikneb, rajati aastatel 1851–1855 ja maja ise ehitati aastatel 1859–1860. Queen’s Gate Terrace oli üks tänavaid uues kvartalis, mis ehitati Londonis 1851. aastal toimunud suure maailmanäituse jaoks. Kvartali arendajaks oli William Jackson. Maja esindab 19. sajandi keskpaigale iseloomulikku viktoriaanlikku arhitektuuristiili ja on muinsuskaitse all.
Hoone renoveerimistöid toestas MY Construction & Carpentry Ltd. Maja arhitektuuriline lahenduse tegi Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroost Doomino Arhitektid OÜ ning sisekujunduse Margit Argus, Margit Aule ja Kaur Käärma arhitektuuribüroost KAOS Arhitektid OÜ. Valgusdisainer on Priit Tiimus Tipriit Valgusdisain OÜst ja maja kaunistavate lühtrite looja on Margus Triibmann OÜst Keha3. Hoone sisekujunduselementidel kasutatud fotod on teinud Arne Ader OÜst Loodusmees.
kevad 2017
Tapale saabus Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu 800 Briti kaitseväelast
07-09.10.2018
Toimus Wessexi krahvi ja krahvinna visiit Eestisse Kadriorus puud istutamas. Foto: välisministeeriumi arhiiv
29-30.05.2019
Kuninglik printsess Anne külastas Eestit Printsess Anne kohtumas Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidigaga Kadriorus. Foto: välisministeeriumi arhiiv
detsember 2019
Peaminister Boris Johnson oli visiidil Eestis, sealhulgas külastas ta Briti väekontingenti Tapal ja kohtus peaminister Jüri Ratasega 2019 Johnson ja Ratas. Foto: välisministeeriumi arhiiv
26.01.2021
Eesti ja Ühendkuningriik tähistavad diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva