Majanduskoostöö ja kaubavahetus

Tähelepanu

Brexitiks valmisoleku kontrollküsimustik ettevõtjatele on nüüd olemas ka eestikeelsena.

Majandussuhted

Eesti-Ühendkuningriigi majanduskoostöö on praktilise iseloomuga. Eesti poolelt võib täheldada aktiivsust ÜK suunal masinatööstuses, mööbli- ja puidusektoris, samuti teenuste vallas. ÜK huvi on keskendunud peamiselt tekstiili- ja toiduainetööstusele, samuti teenuste- ning energeetikasektorile. Samas on tootmise kallinemine Aasias pannud nii mõnegi ÜK jaekaubaketi otsima uus koostööpartnereid Eestist. Eesti taustaga ettevõtetest on ÜK-s äramärkimist leidnud eelkõige idufirmad ja uudseid tehnoloogilisi lahendusi pakkuvad firmad. Arvestades Londoni  tähtsust üleilmse tõmbekeskusena, on Eesti ettevõtete esiletõus sellises konkurentsis märkimisväärne, äridiplomaatia seisukohalt aitab iga edulugu Eestit ja meie investeerimiskeskkonda propageerida. Alates 2009. aastast tegutseb Londonis Eesti ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi ühendav Eesti Gild. Tallinnas tegutseb alates 1996. aastast Briti-Eesti Kaubanduskoda, mille eesmärk on edendada Ühendkuningriigi ja Eesti ärisidemeid.

KAUBAVAHETUS

Ühendkuningriik on Eesti kaubanduspartnerite seas olnud järjepidevalt kas esimese kümne lõpus või teise kümne alguses (9.-11 koht). 2017. aastal oli Ühendkuningriik meie kaubavahetuspartnerite hulgas 10. kohal (vrd 11. koht 2016), kusjuures kaubavahetuse kogukäive kasvas eelmise aasta 622 mln eurolt 659 mln euroni, mis moodustas 2,3% Eesti kaubavahetuse üldmahust 2017. aastal (muutus +5%). Ekspordi osakaal oli 2,3% (287 mln eurot), olles aastases võrdluses jäänud praktiliseks samaks. Kõige enam kasvas mineraalsete toodete (+8,5 mln), metallide ja metalltoodete (+6,2 mln) ning puittoodete (+2,8 mln) väljavedu. Suurimaks väljaveoartikliks on endiselt puit ja puittooted (vt tabel).
Sissevedu UKst moodustas 2017. a. 370,7 mln eurot (2,5% koguimpordist, kasv vrd 2016. aastaga +9,6%).

Eksport UKsse ulatus 287 mln euroni (osakaal 2,3%; 11.koht), olles aastases võrdluses jäänud praktiliselt samaks. Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordis oli väga kõrge, ca 90%. Kasvas mineraalsete toodete (+8,5 mln), metallide ja metalltoodete (+6,2 mln) ning puittoodete (+2,8 mln) väljavedu. Peamised ekspordiartiklid 2017. a olid puittooted – 31%, muud tööstustooted – 20%, masinad ja seadmed – 20%. 50-55% ekspordist on seotud puiduga.

Eesti–UK kaubavahetus 2008–2017 (miljonit eurot):

EKSPORT IMPORT
2008 224,4 353,4
2009 131,1 163
2010 172 187
2011 240 436
2012 264 526,6
2013 294,6 570,1
2014 285 442
2015 327,2 351,8
2016 287 335
2017 287 370,7

 

Tähtsamad ekspordiartiklid 2017.a:

  • Puit ja puidutooted, puidusüsi (saematerjal, ehitusdetailid, puidugraanulid) – 31%
  • Masinad ja seadmed – 20%
  • Muud tööstustooted – 20%

Tähtsamad impordiartiklid 2017.a:

  • Masinad ja seadmed 46%
  • Transpordivahendid – 13%
  • Keemiatooted – 9%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel kasvas Ühendkuningriigi otseinvesteeringute positsioon Eestis 2017. aastal 16,3% võrra. 31.12.2017 seisuga oli ÜK paigutanud Eestisse 420,7 mln euro ulatuses investeeringuid, mis moodustasid 2,2% kõigist otseinvesteeringutest Eestis (10. koht). Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse 56%, kinnisvarasse 23% ning hulgi- ja jaekaubandusse 21%.

Eesti otseinvesteeringute positsioon ÜK-s oli samal ajal 71,2 mln eurot (1,1% kõigist Eesti otseinvesteeringutest välismaal), olles aastaga kasvanud koguni 51,2%. Äriregistri andmetel on Eestis registreeritud ca 600 Ühendkuningriigi osalusega äriühingut. Suurimatest ettevõtetest võib välja tuua GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Seesam Insurance AS, AS Remedia, AS TREV-2 grupp, OÜ Tonybet, AS G4S Baltics. Londonis tegutseb ca 40 Eesti ettevõtet, kelle side Eestiga enamasti ei katke – ettevõtjad hoiavad oma tootmise ja/või arendustegevuse Eestis. Kõige aktiivsemad on eelkõige idufirmad, sh IT-teenuste pakkujad. Jõuliselt kasvab Londonis kanda kinnitanud pangaväliseid makseteenuseid pakkuv TransferWise. 19.03.2018 avas Londonis oma filiaali LHV pank. 2017. a. lõpu seisuga võib ettevõtjate tagasisidest johtuvalt väita, et Brexit ja naela kursi langus ei ole oluliselt mõjutanud huvi UK turu vastu.

TURISM

Eestit külastavate briti turistide arv on viimastel aastatel kasvanud – 2015.a – 110 000, 2016.a – 116 000. 2017.a. – 138 500. Eestlaste külastused UKsse on samal ajal vähenenud – 2015. aastal ligi 85 000, 2016.a. – ca 75 700 ja 2017.a. – 78 000.
Lähiajal on avatud või plaanis avada mitmeid uusi lennuliine marsruudil Tallinn-London, mis kokkuvõttes kõneleb nõudluse kasvust. Tallinna Lennujaama andmetel on London Tallinnast lennatavate sihtkohtade seas esimesel kohal ja seda nii otsesihtkohtade kui ka ümberistumisega lendavate reisijate arvestuses. Praegu lendab Tallinna ja Londoni vahel EasyJet, Suubritannia riiklik lennukompanii British Airways ning Iiri odavlennufirma Ryanair. 2018. aasta septembri lõpust alustab sel liinil ka Ungari odavlennufirma Wizz Air.